Ehk siis eile oli perfektne pohmapühapäev, kus sa ei viitsi isegi telekal kanalit vahetada ja siis ma lõbustasin end Failblogis ja Lolcatsis next nuppu vajutades. x)
Mm. Üldiselt ma arvan, et ma olen ametlikult vanaks jäänud. Kaks päeva nädalavahetust sai kuskil Ropkas kodu mängides mööda saadetud. Sinna juurde küll tõeliselt südantlõhestavalt armsaid hetki ja väga palju naeru ja kojujõudmisetunnet ja rummikoolat ja Once ja jeesus ja Anne Veski ja oma hambahari ja noh. Seega ma ei kurda.
Eile õnnestus veel enne igasuguse ajutegevuse välja lülitumist olla esimest korda elus ülimalt populaarne Elav Raamat. Nendele, kes ei tea, mis asi on Elav Raamatukogu, siis vaata siia. Seekordne üritus oli aga natuke erinev, sest kui üldjuhul on ühel raamatul korraga laenutajaks 1-3 inimest, siis seekord olid laenutajateks keskmiselt viiest umbes 10-aastasest lapsest koosnevad grupid. Ilmselgelt on nii mõnedki teadlikud minu suhtumisest lastesse, keda on korraga rohkem kui üks ja kes oskab rääkida... xD Aga ma arvan, et ma sain nendega täitsa hästi hakkama. Mõned põnksid olid ikka jumalast kihvtid ka, vaatasid sulle suurte silmadega otsa ja avaldasid ka nördimust selle üle, et heteropaarid konstantselt avalikus kohas keelega üksteise mandleid puhastavad. Siiski, 2 tundi ja vähemalt 5 korda korrutada, et ei, enamus lesbisid ei vihka mehi ja nende orientatsioon ei ole tingitud sellest, et nende isa või onu neid väiksena ahistas ja ei nilli ka kõiki naisi, kes neile ette jäävad ... võttis kurgu valutama ja närvi ka natuke mustaks. Aga kui see jällegi mõne väikese inimese maailmapilti avardas, siis.. at your service. :)
Pärast selle ürituse lõppu jalutasin veel päikesepaistes ja lumesulas Karlovasse, mu Eha tänava hipipere kõrvalkorterisse, et võtta sealt kaasa My Little Miss Sunshine Kristi ja tõenäoliselt esimest korda üleüldse temaga korralikult juttu rääkida, samal ajal Crepi diivanil lösutades ja teed juues. Naljakas on mõelda, kuidas sa tead üht inimest nii kaua juba (see algas ju 2007 suvi, kui ma CoffeeIn-is töötades lugesin ühe pangakaardi pealt välja Kristi Ruusna nime :), aga tegelikult tema elust, koolist, perest, mõttetest ja suhtumistest.. pea null. Üllatus oli seda meeldivam. Seega.. varsti jälle, babe, sa ikka sobid Tartu päikesepaistesse palju paremini. :*
Nüüd on aga viimane aeg end veidikeseks asjalikuks sundida. Piinata klaverit vaheldumisi natuke töötamise ja õppimisega. Ja no tule taevas appi, guess who sai endale just varajase sünnipäevakingitusena Madonna kontserdi piletiraha. Joy to the world! :)
Mm. Üldiselt ma arvan, et ma olen ametlikult vanaks jäänud. Kaks päeva nädalavahetust sai kuskil Ropkas kodu mängides mööda saadetud. Sinna juurde küll tõeliselt südantlõhestavalt armsaid hetki ja väga palju naeru ja kojujõudmisetunnet ja rummikoolat ja Once ja jeesus ja Anne Veski ja oma hambahari ja noh. Seega ma ei kurda.
Eile õnnestus veel enne igasuguse ajutegevuse välja lülitumist olla esimest korda elus ülimalt populaarne Elav Raamat. Nendele, kes ei tea, mis asi on Elav Raamatukogu, siis vaata siia. Seekordne üritus oli aga natuke erinev, sest kui üldjuhul on ühel raamatul korraga laenutajaks 1-3 inimest, siis seekord olid laenutajateks keskmiselt viiest umbes 10-aastasest lapsest koosnevad grupid. Ilmselgelt on nii mõnedki teadlikud minu suhtumisest lastesse, keda on korraga rohkem kui üks ja kes oskab rääkida... xD Aga ma arvan, et ma sain nendega täitsa hästi hakkama. Mõned põnksid olid ikka jumalast kihvtid ka, vaatasid sulle suurte silmadega otsa ja avaldasid ka nördimust selle üle, et heteropaarid konstantselt avalikus kohas keelega üksteise mandleid puhastavad. Siiski, 2 tundi ja vähemalt 5 korda korrutada, et ei, enamus lesbisid ei vihka mehi ja nende orientatsioon ei ole tingitud sellest, et nende isa või onu neid väiksena ahistas ja ei nilli ka kõiki naisi, kes neile ette jäävad ... võttis kurgu valutama ja närvi ka natuke mustaks. Aga kui see jällegi mõne väikese inimese maailmapilti avardas, siis.. at your service. :)
Pärast selle ürituse lõppu jalutasin veel päikesepaistes ja lumesulas Karlovasse, mu Eha tänava hipipere kõrvalkorterisse, et võtta sealt kaasa My Little Miss Sunshine Kristi ja tõenäoliselt esimest korda üleüldse temaga korralikult juttu rääkida, samal ajal Crepi diivanil lösutades ja teed juues. Naljakas on mõelda, kuidas sa tead üht inimest nii kaua juba (see algas ju 2007 suvi, kui ma CoffeeIn-is töötades lugesin ühe pangakaardi pealt välja Kristi Ruusna nime :), aga tegelikult tema elust, koolist, perest, mõttetest ja suhtumistest.. pea null. Üllatus oli seda meeldivam. Seega.. varsti jälle, babe, sa ikka sobid Tartu päikesepaistesse palju paremini. :*
Nüüd on aga viimane aeg end veidikeseks asjalikuks sundida. Piinata klaverit vaheldumisi natuke töötamise ja õppimisega. Ja no tule taevas appi, guess who sai endale just varajase sünnipäevakingitusena Madonna kontserdi piletiraha. Joy to the world! :)
1 comment:
ah sellepärast sa olidki rampsi trepid mingite põnnidega hõivanud:P
Post a Comment