Ehk siis tere jälle, kallid.
Tänane päev algas ülivara ja nüüd on kell 23 miski ja ma pole absoluutselt midagi korda saatnud selle ajaga. Kui välja arvata väheke kvaliteetaega kaisus, mida ei suutnud rikkuda ka minu kirurgilist sekkumist noriv emakas. Aga uni nõuab tähelepanu ja ma kirjutan mõni päev ja topin pilte ja üritan panna sõnadesse seda emotsioonidest nii üleküllastunud nädalat, kus tujud varieerusid lohutamatust nutmisest lämbumisohtu tekitava naermiseni.
Because we are the change that Barack Obama was talking about.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment