Tundub, et oleks justkui reaalselt meeldiv pühapäeva hommik. Arvestades fakti, et ma pühapäevi üldse ei salli.
Ma kogu aeg mõtlen, et peaks lihtsalt arvutisse blogima ja siis selle üles toppima, kui ma netti saan. Aga miskipärast see ei toimi. Ma arvan, et kui ma kirjutaks asju kõigepealt peidu sisse, mitte otse netti, siis kooruks sealt välja asjad, mis päevavalgust ei kannatagi.
Tegelt aga.. on sellesse pisukesse perioodi mahtunud uue korteri otsimine ja selle omastamine, eelnevast tingitud äkiline vaesumine, tsirkust ja draamat rohkem kui kopka eest ning nii momente, kus tunned milline kohutavalt kohusetundetu ja ebapraktiline inimene sa oled kui ka neid, kus isegi võib enda üle uhkust tunda.
Uuest pesast: asub teine Kalamajast natuke maad edasi Pelgulinnas, Ristiku tänaval, 2-korrulises puumajas, kus on maailma kõige šefim pööning, mis esimese asjana tuletas "Bullerby lapsi" meelde (tegelikult kuivatavad vanamutikesed seal pesu). Oma pesa on mul täpselt parajalt ühe inimese jagu, esimene ruum on köök/pesuruum, teine elu/magamistuba. Fakt on aga, et mul on nüüd pesumasin, mis tähendab, et nüüdsest võite minuga jälle arvestada kui hääletamiskaaslasena :) Küll aga on mul üüratult kahju, et minu näol pole tegemist kunstnikuga, sest elu/magamistoa üks osa on endine tilluke lastetuba, mis oleks täpselt paras ühe stuudio jaoks. Kuid kuna ma kunstnik ei ole, jääb ainult üks küsimus: ega kellelgi juhuslikult ei ole töötavat klaverit ära anda? :) Tänan tähelepanu eest.
Poleks eales arvanud, et kodu "sisustamine" võib olla ühekorraga nii suur rõõm ja samas nii suur piin. Just hiljuti veetsin ma pea 2 tundi kodutarvete poes ringiratast tiirutades, sest ma ei suutnud ära otsustada, millised nõud ma ostan oma täiesti tühja kööki. Ma käisin ringi ja üritasin iga teatud nõudekomplekti juurde leida nendega sobivaid kohvi- ja teekanne või potte-panne. Teiseks tunniks oli tunne nagu rotil labürindis, kes tunneb toidulõhna, aga toiduni ei jõua. Lõpuks andsin alla ja ostsin kirjud nõud.. sest tohoh üllatust, nende juurde sobivad ülejäänud atribuudid värviskaalal kollasest lillani. Kes see veel ütles, et ülikoolis hakkab aju kõvasti arenema?
Sissekolimine toimub alles päris novembri lõpus. Sest järgmise nädala veedan ma Vilniuses ja seni oli omanik seal parandustöid teinud.. Seega, kõik teie janused kõrid, kes juba kihelevad soolaleivaka ootuses.. maeitea. tähistage kellegi nimepäeva või midagi. Pealegi, ma pean enne ülal elavate pensionäridega sõprust jooma. x)
Koolist: tähendab, ei. Ma ei taha tegelikult sellest rääkida. 30. november on tähtaeg minu kümneleheküljelisele esseele, millest mul on praeguse seisuga valmis nii.. üks lehekülg. Pluss sissejuhatus. Mis te arvate, kui palju oma vaba aega veedan ma Vilniuses esseed kirjutades? Rääkimata siis nendest kohutavatest, kohutavatest poliitika ja valitsemise aluste praktikumiülesannetest. Mis nõuavad valmis saamist täna. Ühesõnaga. Kooliga võiks paremini olla. Ma endiselt ootan seda äratundmise momenti, mis ütleks, et see ongi see, mida sa teada ja tunda tahad ja motiveeriks mind hommikul voodist välja ronima.
Oma oh-kui-ebapõnevast elust: Noh, see on tõesti nii ebapõnev, et sellest polegi midagi kirjutada. On palju üksi oldud ja palju mõeldud elu ja muude asjapulkade üle.. On olnud ka neid hetki, mil ma istun poolteist tundi laua taga ja vahil liikumatult aknast vastu vaatavat pimedat novembriööd. Aga elu on juba kord selline, et.. this too shall pass. Sest elu on ju täpselt selline, milliseks sa ta ise lood.
7 comments:
Et põhimõtteliselt elame ühes linnas juba paar kuud.. kokku ei saa.. ja siis Sa lihtsalt kolid mulle lähemale :D On's lootust ehk nüüd näha? xD
nooooh, sõltub sellest, kes sa oled :D (sry aga need nickname'id ei jää mulle meelde, kui ma neid just ise põle pand)
tead et ma kolisin nüüd hoopis sinna kanti kust sa ära kolisid. vahetus missugune.
I appreciate the ideas and I would like to read more good stuff keep it up! I have also avail information about the best new project Sobha International City
This one may sound obvious, however, the game provides you no indication that the many areas on the map at "Fortnite" are designated shooting locations. They're not -- they have a tendency to be hotbeds of activity, fortnite buy weapons full of people playing "spicy" (aggressively).Unless you're ready to fight the moment you land, you are likely toast. And even then there's a measure of fortune to what you will discover nearby in terms of supplies and armaments. Rather, simply don't property in primary, fortnite materials named regions -- Titled Towers and Wailing Woods and the rest of the titles that you see on the map above.There are heaps of houses dotted all over the map which provide lots of supplies. Do yourself a favor and go there rather than smack into the heart of Dusty Divot.
Post a Comment