Jah, ma ei oleks eales arvanud, et ma veel kunagi nii halba nalja teen, aga siit ta siis tuleb: kõik on uus septembrikuus. Täpselt nii puhtalt lehelt alustangi ja seda päris mitmel põhjusel.
Esiteks hõljub vanemates sissekannetes oksendamiseni palju teatud noore neiu nime, kes on minu oma elust hämmastavalt efektiivselt ja valutult eemaldanud ning ma ei kavatsegi jääda toppama. Sest kurat, jah, mul on valus ja halb ja konstantselt süda paha, aga ma ei ole sellist käitumist mitte kuidagi ära teeninud. Ta on muutunud kellekski täiesti teiseks, kui see inimene, kellesse mina armusin ja sellest on kahju. Kuid samas, mulle jäid ajad inimesega, kes saatis mulle "head ööd. armastan sind" sõnumeid ja ma ei tahagi oma ellu seda, kelleks ta on muutunud.
Teiseks avaldati selle blogi aadress pärast teatud uudisnupukese ilmumist ka Delfi peldikuseinal viitega "vaadake, mis pede kirjutab". Ning kuna ma ei ole enam see, kes ma olin eelmisel nädalal või ammugi eelmisel kuul, siis miks ka mitte.
Seis on siis selline, et Roundtable kohtumine läks meie mõistes ülihästi. Kas või juba selles mõistes, et Ilke tegi mind ammu enne kogu asja algust pressi eest vastutavaks, aga ma ei kujutanud üldse päris täpselt ette, kas ma sellega hakkama saan või kas keegi huvitatud on. Kui aga lõpuks ka TV3 kohale tuli, siis oli küll hea meel. Teiseks saime me ka kõige veidramate toiduallergiatega hakkama. Ning hoolimata absoluutselt puudulikust ööunest, kadunud söögiisust ja eraeludraamast suutsin ma inimeste ees end kokku võtta. Seda oli näha sellelt paberilehelt, mis meil viimasel õhtul selja peal olid, et konverentsikaaslased saaks sinna kirjutada. Seal leidus lihtsalt.. uskumatuid üllatusi ja siiraid sõnu. Eks ma pean seda nüüd igapäevaselt positiivsete kinnitustena endale kõva häälega ette lugema, lõpuks jään ehk ise ka uskuma.
Mis aga puudutab reaalset elu tavakeskkonnas, siis tegelikult ei ole mul millegi üle kurta. Ei ole üldse nii hull, kui ma kartsin. Mul on nende inimeste soojad mõtted ja paari nädala pärast on juba Lätti minek. Juhuslikult saab kõike oma vaimset taaka ka rebaste peal välja elada.
Tahaks natuke eluirooniast ka rääkida.
Ma olen seda postitust kirjutanud juba enam-vähem neli tundi.
Lihtsalt nii palju kõrvalisi asju tuleb koguaeg meelde.
Ja siis ma lihtsalt ühel hetkel avastasin, et ma olin juba mitu korda järjest kuulanud üht Jääboileri laulu, ilma et ma kordagi selle sõnu kuulaks.
Ning neid lõpuks tähele pannes oli see niivõrd tobearmas, et ma ei viitsinud isegi närvi minna:
Ma lähen su juurest ära
Väljas on sügis
Ja taevas on lehti täis
Ja puud ja puud ja puud ja puud on punased
Ja puud ja puud ja puud ja puud on punased
Ma lähen su juurest ära
nüüd mõni aeg
sa mind ei näe
Ja päev ja päev ja päev ja päev on selge
Ja päev ja päev ja päev ja päev on selge
Ma tean, et sa ei muretese
/.../
Ja puud ja puud ja puud ja puud on punased
ja päev ja päev ja päev ja päev on selge
Ja tee ja tee ja tee ja tee viib edasi
Jääboiler - Ja Puud On Punased
3 comments:
Kuigi ma saan sinust täiesti aru, miks sa ei taha, et kuskil delfis on aadress üleval ja võhivõõrad inimesed nuusivad ringi, siis teisest küljest annaks see võimaluse neil inimestel lugeda, et tegelikult on geid täpselt samasugused inimesed nagu kõik teised. Nad armuvad, igatsevad, ootavad, kardavad ja lahkuvad täpselt nagu kõik inimesed. Ja seda ju olekski vaja näha inimestel. Enamasti peetakse neid mingiteks seksmaniakkideks, kes igal nv-l partnerit vahetavad jnejne.
Minu maailmapilti oled sa küll laiendanud. Sest mul pole kunagi olnud ühtki geist tuttavat ning kõike võõrast kipun ma hukka mõistma. Ilmselt ka teised inimesed... Aga nüüd ma näen, et pole ju vahet tegelikult, keda sa armastad. Armastus on ikka üks ja seesama.
:)
Ja puud ja puud on punased on niiiii hea lugu ka. Ma olen seda isegi jäänud kuulama vääääga mitmeid kordi.
Teine Jääbboileri absoluutne hea lugu on, see kus ta laulab "sinul on ühe võõra lille nimi, mida minu aias pole kohtanud" .. Alati, kui keegi uus minu ellu tuleb ja ta mingit moodi huvi tekitab, kuulan seda.
Pea püsti. Mina loen su blogi alati väga suure huviga ja isegi siis, kui ma sind üldse ei teadnud, lugesin teine kord väga väga! :)
mulle ei meeldi jääboiler aga mul oli ühel kindlal hetkel kindlas olukorras sama laul kõlamas. täpselt 2 aasta eest.
nots teab, mida puhh tunneb
Post a Comment