Noh, olgem ausad, esmaspäevad pole ikka üldse ühed meeldivad elu osad. Aga tuleb tõele anda, päev, mis algas täiesti katastroofiliselt, on nüüdseks võtnud üsna meeldiva kuju. Lihtsalt, nädalavahetus oli jälle nii ebareaalselt vahva, et endaga hakkama saamine võtab pärast seda päris pikalt aega.
Reede varahommik koperdasime Jaaniga bussi peale (ülinapilt oleks maha ka jäänud, sest loomulikult ma ei vaadanud 8.30 bussi nädalapäevi ja lehvitasin juba 8.15 bussile hüvasti, kui teada sain, et see seal lahkumas ongi ainuke järgmise 45 minuti jooksul) ja sõitsime Tallinna. Jõle ilus ilm oli ka, meil aega üle ja siis hõljusime, soe kohv käsi soojendamas, pealinna keskmes ringi ja läksime siis koosolekule ikka jõle uhkesse Euroopa Liidu majja. Noh, neile on see vist küll kõik harjumuslik, aga ma olen ju ikka, kui nüüd aus olla, maalt ja obeseta.
Pärast koosolekut, olles raskelt head ja paremat täis toidetud, oli mul kindel plaan lihtsalt tund aega ringi jalutada ja ägiseda ja seedida, aga see kukkus üsna haledalt läbi, sest kuskilt rahvamassi seest ilmus äkki mu ette mu pisike Helga ja siis ma lihtsalt pidin talle selja tagant kaela sadama ja filmimomente tekitama. Ta oli minu õnneks juba hästi ette valmistunud, käinud veiniavajaid ostmas ja puha. Tartule ja avalikule kohale täitsa vääriline vastane Tallinna ja avaliku koha näol, tuleb tunnistada, et kui mind veel niimoodi poputatakse, siis võib see linn mulle lõpuks tõesti lausa meeldima hakata. Pärast otsimist, üllatuslikku leidmist, kolmepealise heteroga võitlemist ja õige raamatu 2.8 cm raamaturiiulist välja tõmbamist olime me endale kindlustanud koha GLIKis, vahvate TLGNi noorte koosolekul. Pärast jätkus veel 'tutvu pealinna ööeluga' tuur, ehk siis levikasjaxjawoodstockjarockstars.
Laupäev oli aga lihtsalt.. noh. päev, kus me tõesti sõna otses mõttes ei teinudki midagi peale söömise ja horisontaalis olemise ja naermise ja perefilmide vaatamise. Ma arvan, et mul vist isegi väevõimuga ei õnnestuks seda lõiku enam pikemaks venitada, aga nagu näha selle lause venitamine toimib päris hästi. Tea kisses.
Pühapäev algas ebainimlikult vara, aga hommik oli sellest kõigest hoolimata südamlik. Sest no ilma igasuguse naljata, ühegi kalli isa pole mulle veel riideid selga aidanud või mind kallistusega teele saatnud. Eh, ja seda kõike veel teie (kasutades Sixi väljendit) putsikuipiinlikust esmakohtumisest hoolimata. Enne teele asumist ajasin endale veel tõelises hundinäljas terve pitsa sisse, astusin bussi, panin silmad kinni ja tegin nad lahti Tartu bussijaamas. Kodus aga tehti mulle (noh, tegelikult küll isale) meeldiv üllatus ja nii lõpes see imetabane nädalavahetus Gruusia toiduga.
Õhtul jõudis jälle must masendus maad võtta, sest tehtavate asjade laadung justkui ei kahanenud, aga mõte ei töötanud juba enam oi-kui-ammu ja kujutluspilt endast keset koolipäeva 1000 õpilasega majas telefoni teel intervjuusid andmas ei tundunud ka töötavat. Kui aga välja arvata see, et oli kohutavalt pime, vesine, igav (no Sai ei saanud ju jälle kooli :/) ja unine koolipäev, siis skeem siiski toimis lõpuks minu kasuks.
Ja nüüd see viimane killuke, mis mu päeva lõpuks ikka täitsa ilusaks muutis. Kõrgemad jõud saatsid mu teele ühe noore naise, kelle laule ma juba terve õhtupooliku täiesti ennastunustavalt kuulanud olen. Tegemist ühe noore ameerika singer-songwriteriga, aga kui nad üldjuhul on kõik üsna ühesarnased, siis see naine on lihtsalt geenius.
Ladies and gentlemen, I present to you - Ingrid Michaelson.
Panen siia siis mõne parima Sinutuubi versiooni tema lauludest.
The Way I Am - mul ei ole lihtsalt sõnu, kui šeff video sel lool on.
Breakable - sinna on üks tüüp ise imearmsa video munsterdanud.
You and I - sellest laulust on küll miljon live versiooni, aga ma panen igava ja salvestatud versiooni, sest ma tahan, et sina, jah, just sina neid sõnu kuuleksid.
Maybe I think you're cute and funny,
maybe I wanna do what bunnies do with you,
if you know what I mean... :)
Reede varahommik koperdasime Jaaniga bussi peale (ülinapilt oleks maha ka jäänud, sest loomulikult ma ei vaadanud 8.30 bussi nädalapäevi ja lehvitasin juba 8.15 bussile hüvasti, kui teada sain, et see seal lahkumas ongi ainuke järgmise 45 minuti jooksul) ja sõitsime Tallinna. Jõle ilus ilm oli ka, meil aega üle ja siis hõljusime, soe kohv käsi soojendamas, pealinna keskmes ringi ja läksime siis koosolekule ikka jõle uhkesse Euroopa Liidu majja. Noh, neile on see vist küll kõik harjumuslik, aga ma olen ju ikka, kui nüüd aus olla, maalt ja obeseta.
Pärast koosolekut, olles raskelt head ja paremat täis toidetud, oli mul kindel plaan lihtsalt tund aega ringi jalutada ja ägiseda ja seedida, aga see kukkus üsna haledalt läbi, sest kuskilt rahvamassi seest ilmus äkki mu ette mu pisike Helga ja siis ma lihtsalt pidin talle selja tagant kaela sadama ja filmimomente tekitama. Ta oli minu õnneks juba hästi ette valmistunud, käinud veiniavajaid ostmas ja puha. Tartule ja avalikule kohale täitsa vääriline vastane Tallinna ja avaliku koha näol, tuleb tunnistada, et kui mind veel niimoodi poputatakse, siis võib see linn mulle lõpuks tõesti lausa meeldima hakata. Pärast otsimist, üllatuslikku leidmist, kolmepealise heteroga võitlemist ja õige raamatu 2.8 cm raamaturiiulist välja tõmbamist olime me endale kindlustanud koha GLIKis, vahvate TLGNi noorte koosolekul. Pärast jätkus veel 'tutvu pealinna ööeluga' tuur, ehk siis levikasjaxjawoodstockjarockstars.
Laupäev oli aga lihtsalt.. noh. päev, kus me tõesti sõna otses mõttes ei teinudki midagi peale söömise ja horisontaalis olemise ja naermise ja perefilmide vaatamise. Ma arvan, et mul vist isegi väevõimuga ei õnnestuks seda lõiku enam pikemaks venitada, aga nagu näha selle lause venitamine toimib päris hästi. Tea kisses.
Pühapäev algas ebainimlikult vara, aga hommik oli sellest kõigest hoolimata südamlik. Sest no ilma igasuguse naljata, ühegi kalli isa pole mulle veel riideid selga aidanud või mind kallistusega teele saatnud. Eh, ja seda kõike veel teie (kasutades Sixi väljendit) putsikuipiinlikust esmakohtumisest hoolimata. Enne teele asumist ajasin endale veel tõelises hundinäljas terve pitsa sisse, astusin bussi, panin silmad kinni ja tegin nad lahti Tartu bussijaamas. Kodus aga tehti mulle (noh, tegelikult küll isale) meeldiv üllatus ja nii lõpes see imetabane nädalavahetus Gruusia toiduga.
Õhtul jõudis jälle must masendus maad võtta, sest tehtavate asjade laadung justkui ei kahanenud, aga mõte ei töötanud juba enam oi-kui-ammu ja kujutluspilt endast keset koolipäeva 1000 õpilasega majas telefoni teel intervjuusid andmas ei tundunud ka töötavat. Kui aga välja arvata see, et oli kohutavalt pime, vesine, igav (no Sai ei saanud ju jälle kooli :/) ja unine koolipäev, siis skeem siiski toimis lõpuks minu kasuks.
Ja nüüd see viimane killuke, mis mu päeva lõpuks ikka täitsa ilusaks muutis. Kõrgemad jõud saatsid mu teele ühe noore naise, kelle laule ma juba terve õhtupooliku täiesti ennastunustavalt kuulanud olen. Tegemist ühe noore ameerika singer-songwriteriga, aga kui nad üldjuhul on kõik üsna ühesarnased, siis see naine on lihtsalt geenius.
Ladies and gentlemen, I present to you - Ingrid Michaelson.
Panen siia siis mõne parima Sinutuubi versiooni tema lauludest.
The Way I Am - mul ei ole lihtsalt sõnu, kui šeff video sel lool on.
Breakable - sinna on üks tüüp ise imearmsa video munsterdanud.
You and I - sellest laulust on küll miljon live versiooni, aga ma panen igava ja salvestatud versiooni, sest ma tahan, et sina, jah, just sina neid sõnu kuuleksid.
Maybe I think you're cute and funny,
maybe I wanna do what bunnies do with you,
if you know what I mean... :)
1 comment:
smoosh-smoosh, poke...
*jep ma ei osanud midagi tarka öelda*
Post a Comment