..all is full of love..

Mõte küll Björkilt, aga tunne hoopis teine. Tema lugu tekitab alati sellise nukra transilaadse seisundi, aga mul on.. mul on minu sisemine rahu.

Kõik aasta alguse tormid on.. vaikimas. Küsimused stiilis "aga sa hakkad ju kohe lõpetama, mis siis saab?" jätavad mu üha enam ja enam külmaks ja ma olen täiesti rahuldunud vastusega "ma ei tea". Hail the fact, et et orkutis on fraasile "ma ei tea" isegi oma community. Ma tean oma kohustusi EGNi ees. Ma tean, et pean otsima endale korralikuma töö kui Vanemuise oma. Ma tean, et mul tekib siis esimest korda üle 3 aasta aega lugeda neid raamatuid, mida ma tahan lugeda, minna rohkematesse trennidesse, kui see tants, mida ma hädavaevu kaks korda nädalas oma graafikusse suudan pigistada. Ma tean, et üks väike päike on mu elus juures, kelle jaoks ma tahan olulist rolli mängida. Siit järjekordselt link maailma ainsale ringisaatmist väärivale nö eluõpetusele: Ten Rules for Being Human ja sealt teemale vastavalt väljatoomiseks punkt 8: What you make of your life is up to you. You have all the tools and resources you need. What you do with them is up to you. The choice is yours.

Ja seega, kui ma ütlen, et ma ei hakka minema kuhugi kooli lihtsalt sellepärast, et ühiskondlik surve manitseb meid edasi õppima nii, kui üks staadium haridusteest on ammendatud, vaid ma kavatsen oodata, vaadata, kuulata ja valida midagi kuskil, mis mulle tõesti meeldib, siis on mul tõsi taga.. Olgu see Tartus, Tallinnas, Utrechtis, Edinburghis, Canberras või üldse mingis isegi veel vähem loogilises geograafilises punktis. Ma alustan parema meelega aasta hiljem ja olen lõpuni, kui vahetan iga aasta tagant kohta, sest minu elus on ei ole seda ühte, vaid on palju ja sama tähtsaid.

Anyhow.. see konflikt on vähemalt minu sisimas ammendunud. Konflikt kogu ülejäänud maailmaga on muidugi alles ees. Aga teada on, et ma olen tugev ja ei anna alla. Peamine, et ise usun. x)

Teine konflikt laheneb juba õige pea. Ja ka selle suhtes on kahtlused taandunud. Ma ei ole kunagi ratsionaalne olnud ja ei üritagi selle poole pürgida. Ma juba kujutan ette neid reaktsioone, mis järgneda võivad, aga kurat, me oleme loodud elama oma elu nii, nagu me õigeks peame. Minu süda on kahes erinevas situatsioonis kahel erineval energia- ja õnnetasandil ja ma tean, kumb neist õigem on minu enda jaoks. There are no mistakes, only lessons.

Aga .. Kill Bill, jooksen.
Armastan.