Mõnikord asjad lihtsalt ei tule üldse välja ja siis ma lähen nii lootusetult närvi. Nagu näiteks praegu.
Hommikul oli kõik paigas ja loogiline. Ma lähen kooli, kirjutan vahvalt kõik kuus tundi proovikirjandit, sest siis lõpeb Roosil samal ajal kool ja ma näen teda lõpuks ometi üle mitme-mitme päeva paariks tunniks ja lähen siis otse trenni ja pärast koju pakkima ja homme varahommik Vilniusesse. Ja siis juhtub see, et tal on proov ja mul äkki hunnik vaba aega käes, tulen koju, pakin, korrastan, reklaamin, olen ilus, olen kole, olen valmis ja siis ei tule neid vanemaid koju, keda on vaja näha enne kui sa viieks päevaks kodunt minema tõmbad ja ARGHHHFSLFKSÖF, ma frustreerun!
Tegelikult on tõenäoliselt pingelangus pärast 6-tunnist peaaegu krampideni viivat ajurünnakut. Ole isikupärane, aga ära liialda. Too näiteid, aga mitte liiga palju. Räägi olulistest asjadest, aga mitte nendest olulistest asjadest. Kasuta kirjandust, aga mitte seda kirjandust. Istu, paigal, valmis olla, läks.
stress.
and yet oli mul veel eile nii imehea tuju, sest ma lasin endal puhata ja tegelesin just nimelt kõigi nende asjadega, mis mulle meeldivad - jõin kohvi, mängisin klaverit, õppisin ühiskonna toimimisreegleid, kirjutasin kirju, päringuid, pressiteateid, laulsin ja tantsisin, puhkasin ja mängisin.
aga ma lihtsalt ei kannata, kui asjad ei suju ja ma tahaks oma kalliga rohkem aega veeta, kui ööst kella kolmveerand kuueni hommikul ta kaisus magada. kuradi kurat.
then again - positive ending note - tulge peole!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment