Ma ei viitsi mingeid pikki memuaare kirjutada, aga kuna hetked on mäletamist väärt, siis mulle meenub:
* Tallinn, 28. märts, väljas sajab defineerimatut ollust, 11 inimest ja 6 rüperaali, klaviatuuriklahvide klõbin, näiline töö.
* Sama päev, väike tuba, kamp tüdrukuid ja toast välja pressitud Jaan, "Baby Jabe". Kibemagusad mälestused.
* Sama päeva õhtu, ammu surnud ajude rünnak, otsustame abi otsida pudelist, plahvatav Sovetskoje, isegi Jaan kiljub, terve elamine kleepub, Maretil ei ole naljakas, minul ikka on. :D
* X-baar, Kristi is my baby, Saphhic joodab mind purju, Lindanaljade realiseerumine, ma lohutan end mõttega, et see on X-i sulgemine ja ma võin endale selliseid robustsusi lubada, aga näed, YMCA-d ei tulnudki -> söögiplats -> madrats Hanna põrandal -> 2 tundi hiljem tõusmine, cappuccino ja 1 liiter vett
* Eelviimane koolinädal, esmaspäev, ma istun bussis ja mõtlen, et Alol oli õigus - esmaspäev on tõesti jõle mõttetu päev. Teisipäev, ma lähen kodust ära ja mõtlen, et samas tahaks ju Roosit üle pika aja uuesti nähes ilus välja näha. Kolmapäeval ma käisin koolis. xD
* Neljapäeva varahommik. Kell on 5.45. Ma ärkan, ma jooksen, ma istun bussis, ma olen Tallinnas. Ma olen asjaliku näoga ja väga ebaasjaliku moega. (ehk siis loomulikult mul on Miki Hiire pusa seljas sellisel koosolekul :D)
* Ikka veel on neljapäev, Kristi on jälle mu kompanjoon ja mu süda puperdab. Patrycja on minust tundide ja siis juba minutite kaugusel.. ja siis olen ma juba lennujaamas ja ootan, et uksed avaneks. Tahan täiega vetsu, aga ei julge maha magada momenti, kui ta saabub. Ja siis.. Lõug läheb naeratamisest krampi ja me niutsume ja kallistame ja ma löön äärepealt teda kallistades oma hamba välja ja ma ei oska midagi peale hakata, kui tal veel rohkem kaelas rippuda.
* Tallinna vanalinn, meist tahetakse pilti teha. Me naerame ja kõnnime ümbert kinni hoides ja õues on üldise 6 kraadi asemel meie ümbes umbes 15. Ja ma tahan mitte eales tagasi minna.. või.. äärmisel juhul esimesel võimalusel tagasi tulla. Me ei räägi mitte ühtegi asjalikku lauset, meil ei ole mitte ühtegi mõtet, me oleme lihtsalt nii õnnelikud.
* Koolipäev on läbi, aga sotsiaaldemokraatia ei puhka. Kell viis lõpetan töö ja jooksen linna, et küsida kõige kallimalt luba ditchida ta kursaõe sünnipäeva ja uuesti Tallinna minna. Mul on maailma kõige parem naine. :) Asun tema viimaste suitsude ja tulega tee äärde, ootan nelikümmend minutit, tunnen, kuidas Tartus olles on palju lihtsam Tallinna mitte tahta, pööran otsa ringi.
* Ma pole elu sees kohanud nõmedamat inimest. Kuidas ma oleks tahtnud, et ükski neist suitsudest alles oleks olnud.
* Ma pole elu sees end nii kaua meikinud. Pärast tundidepikkust ettevalmistust jooksen ma Annelinna majade vahel, jalas karvase äärega saapad ja võrksukad, seljas sädelev lõhikuga kleit, soeng küündimas kõrgustesse ja kunstripsmed surumas silmi vastu maad - ma näen välja nagu tõeline MaSu käes kannatav drag queen. Mis, õnneks, oligi eesmärk. :)
* Drag on teist korda viimase kuu jooksul klubis. Ta näeb endiselt välja väga drag ja siis tuleb Aet Rebane ja ütleb: "Sa näed hea välja!" oeh.
* 13 kraadi, päike, pühapäev, Toomemägi, kallis, siider ja lõhkised ketsid. Vaikus, linnulaul, rahu, hormoonid, plaanid ja unistused.
* Ja nüüd. Teisipäev, viimase koolinädala 3 viimast päeva. Kõik justkui toimiks. Ei mingeid võlgnevusi, head hinded, õues on päike ja mul on nii suur uni, et ma tahaks peadpidi klaviatuuri kukkuda. Aga Kati on Eestis ja õues paistab päike ja laupäeval on pidu ja ma olen õnnelik.
Lõpetuseks veel nädala uutsõna: riik peab panustama investeerimiskiima edendamisse. :)
* Tallinna vanalinn, meist tahetakse pilti teha. Me naerame ja kõnnime ümbert kinni hoides ja õues on üldise 6 kraadi asemel meie ümbes umbes 15. Ja ma tahan mitte eales tagasi minna.. või.. äärmisel juhul esimesel võimalusel tagasi tulla. Me ei räägi mitte ühtegi asjalikku lauset, meil ei ole mitte ühtegi mõtet, me oleme lihtsalt nii õnnelikud.
* Koolipäev on läbi, aga sotsiaaldemokraatia ei puhka. Kell viis lõpetan töö ja jooksen linna, et küsida kõige kallimalt luba ditchida ta kursaõe sünnipäeva ja uuesti Tallinna minna. Mul on maailma kõige parem naine. :) Asun tema viimaste suitsude ja tulega tee äärde, ootan nelikümmend minutit, tunnen, kuidas Tartus olles on palju lihtsam Tallinna mitte tahta, pööran otsa ringi.
* Ma pole elu sees kohanud nõmedamat inimest. Kuidas ma oleks tahtnud, et ükski neist suitsudest alles oleks olnud.
* Ma pole elu sees end nii kaua meikinud. Pärast tundidepikkust ettevalmistust jooksen ma Annelinna majade vahel, jalas karvase äärega saapad ja võrksukad, seljas sädelev lõhikuga kleit, soeng küündimas kõrgustesse ja kunstripsmed surumas silmi vastu maad - ma näen välja nagu tõeline MaSu käes kannatav drag queen. Mis, õnneks, oligi eesmärk. :)
* Drag on teist korda viimase kuu jooksul klubis. Ta näeb endiselt välja väga drag ja siis tuleb Aet Rebane ja ütleb: "Sa näed hea välja!" oeh.
* 13 kraadi, päike, pühapäev, Toomemägi, kallis, siider ja lõhkised ketsid. Vaikus, linnulaul, rahu, hormoonid, plaanid ja unistused.
* Ja nüüd. Teisipäev, viimase koolinädala 3 viimast päeva. Kõik justkui toimiks. Ei mingeid võlgnevusi, head hinded, õues on päike ja mul on nii suur uni, et ma tahaks peadpidi klaviatuuri kukkuda. Aga Kati on Eestis ja õues paistab päike ja laupäeval on pidu ja ma olen õnnelik.
Lõpetuseks veel nädala uutsõna: riik peab panustama investeerimiskiima edendamisse. :)
2 comments:
Ma ei tunne sind tegelikult ja sina mind ka mitte, aga ma loen su blogi ja mulle meeldib. Ja kuna me pole tuttavad, siis on mul viimasel ajal peas üks küsimus. Kas Roosi on see sama Roosi, kellest sa mitte nii väga ammu lahku läksid ja üle saada püüdsid? Ja kui on, siis kuidas nüüd nii juhtus, et temaga jälle koos olete? Muidugi ei pea sa mu küsimusele üldse vastama, eksole. Igatahes on mul hea meel lugeda, et keegi on õnnelik :)
Hihi. Jah, on küll sama naine. Aga kuidas juhtus - selle pean tõesti vastamata jätma, sest seda ei olekski võimalik sõnalises väljenduses kokku võtta. :D
aga tänud igal juhul, ma loodan, et mu seebikaelu ei vea teid alt. :D
Post a Comment