Note to myself. :)
Kõik kasvab üle peaaaa. Ma võiks ka süüdistada fakti, et mul pole just ka sentimeetreid nii palju antud, et minust raske oleks üle kasvada, aga nagu ma kord teada sain, siis väikesed inimesed on ka inimesed ja ühesõnaga mulle ei meeldi, kui Mure mulle lihtsalt kuskilt 190 cm kõrguselt tatikuule pähe sülitab.
Näiteks oma elu viimase asjaliku ja kursusetundidega keskkoolipäeva suutsin ma kunstlikult nii pikaks venitada, et kui Madle kord lahkuda tahtis, oli garderoob juba kinni.. Veetsin mõttetult palju tunde, üritades õmmelda oma tantsukostüümi ülemist otsa.. ja harutasin selle kõik paar päeva hiljem lahti. Ja vähe sellest, siis ma jooksin veel kohvi tooma ja siis uuesti trenni ja siis koju ja siis ma saatsin Põssi ära naervas hipikarjas ja riidelaata pidavate naistega. Mitte et need detailid kedagi huvitaks, eksole, aga ma nurun kaastunnet, üritades teile jätta muljet oma hüsteerilises ajapuuduses elust.
Aga Piglet - ma ei tea, kus sa täpselt oled või mis sa täpselt teed, aga... ma loodan, et teil on kõik hästi. Sa oled oma päikese ära teeninud. Ja kui tarvis, siis Puhhi suure ja karvase käpa alla võib alati oma väikese kärsa peitu panna ja muret kurta. :)
Ja siis juhtus täpselt nii, et ma käisin ujumas. Ühe aprillikuu reedeööl. Samas, olles veel eriti sümboolne, siis lausa Suure Reede ööl. Ma tahaks, et oleks kedagi või midagi, mida süüdistada, aga isegi alkohol ei mänginud oma tavalist rolli - väike Jäger pärastisel soojenemisel ainult.. ning üht teatud Jobu pole ju ka mõtet süüdistada, inimesel on oma ellu sensatsiooni vaja.. :D Aga kui te arvate, et me ainsad põrunud oleme - noh, ütleme nii, et enne kui me üldse ujuma jõudsime, veetsime me ühe vahva tunnikese 3 tüübiga, kes olid tulnud Genklubist ja tegid jõe ääres lõket, sest neil oli grillvorstiisu.. xD
Järjekordne pidu sai aga järjekordselt niimoodi mööda saadetud, et ma ei taha sellest rääkida. Aga tänud, mu kaks K'd. hmh. Oleks üks veel juures olnud ja oleks taas olnud good old times. :) Hommik sai igal juhul purksiga päästetud ja sellega ka autosid kastetud.. Nädalavahetusest üldse alates laupäeva õhtust ei ole lihtsalt mõtet rääkida. See läheb mu pealkirjas märgitud meeldetuletusega vastuollu.
Uus nädal, vana jama. Kooli on küll tunduvalt vähem, aga see on ikka veel täpselt sama väsitav. Ja noh, püstihull olukord on veel see, et nüüd peab ju ise õppima hakkama. xD Kedagi ei huvita enam, kas sa teed oma koduseid töid või mitte, aga sinu kõige isiklikumas eksamitöös kajastub. Mul on juba praegu arusaamatu, et miks ma bioloogia võtsin. See on ühtäkki täielik rocket science, kui keegi arvab, et ta kavatseb minust nelja tunni jagu arusaamist välja pressida. Fuh.
But there's always that tiny sunshine. Et pärast nelja tundi rahmeldamist täna on mu kostüüm põhimõtteliselt peaaegu valmis. Which is such great success. Sest eelmine aasta oli see, millega ma esinesin heal juhul kostüümi alge, kus valmis oli ainult seelik. Ja nüüd on mul maailma kõige numpsim tumelilla-heleroosa kirju kostüüm. Perfektsusest on puudu ainult üks ori/õmbleja, kes viitsiks ajada sadu pärleid niidi otsa ja need siis sinna külge veel kinni tikkida. Can I see any hands? Anyone? Thought so. Vähemalt tõotab rahulikku nädalavahetust. :P
Mm. Kui ma nüüd veel viitsiks, siis ma hakkaks kuskilt otsast midagi õppima..
PS. Vajan vabatahtlikku psühholoogi. Ette tänades,
Teie Äike Päike.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Dr Lõhmusel on vist paar vaba aega. Teraapia on kindlustatud.
ma ei tea, kas see nüüd nii väga lohutab, aga bioloogia on lebo. c'mon, mul olid seal umbes pildid spermist ja munarakust ja küsimus, kumma moodustumine toimub munandites (ei tea, kas keegi arvaks, et munarakk ja munand on sarnase tüvega sõnad, et äkki mätšivad?), või siis näiteks küsimus, kas avalikus kohas suitsetamine tuleks ära keelata ja miks see suurepärane tegevus tervist kahjustab...
kui keskkooli jooksul üht koma teist külge on jäänud, siis vähemalt 80 punkti saamine on võrdne lumme kusemisega :)
Post a Comment