Nädalavahetusel... tegin ma tasa kõik käsitöö tunnid, mida ma gümnaasiumis kunagi ei saanud. Lõpptulemus alljärgnevatel piltidel, nii vähe või palju kui seda ka näha on.
Jah, ma olen teadlik faktist, et ma peaksin solaariumisse minema.. :D
Tutiaktus oli ka juba ära, olengi ametlikult eksamiterrori küüsis vaevlev abiturient. Mitteametlikult on aga ikka veel jumala suva. Aga kui välja jätta kerge pohmell ja magamatus, siis oli aktus täitsa vahva. 11. klass oli ikka veidi pingutanud oma popurrii laulutekstidega. Ja hämmastavalt veider oli istuda kogu gümnaasiumi silme all ja kuulata endale suunatud kõnesid. Kogu õppeaasta möödub lõpetamise tähe all ja ometigi suudab sellesse rolli sattumine üllatada. :)
Aktusele eelnes. Võitlus veinijumalaga, võib vist nii öelda. Ma pole ammu sellist tsirkust ühegi veini avamisel näinud. Et kõigepealt pärast pikka üritamist sa annad alla ja lähed ostad üldse uue veini. Ja kui pärast esimese lõpetamist teine ikkagi lahti ei tule, siis sa veedad veel hea tunnikese üritades korki kordamööda sisse lükata ja välja tõmmata ja finaalis lihtsalt lüüakse haamriga pudeli kael katki.. xD Ja kurat, oleks see vein siis vähemalt kõike seda vaeva väärt olnud, aga ei.. kuid õhtu oli sellest hoolimata imearmas. Ma armastan neid hetki, mil Sa ütled asju, millest ma julgen välja lugeda.. neid kolme kurikuulsat sõna.. hetki, mil ma avastan, et me räägime juba pikemat aega tulevikust kindlas kõneviisis.. Need momendid kinnitavad mulle just seda üht asja, milleni ma oma pika mõttetöö tulemuseni jõudsin.. no matter what the future will bring, there's always a secret place for you..
ja kuna mul on ilmselgelt väga sucker hetk, siis kummitab mind just nimelt see laul.. see mõte.. everything's gonna be alright..
Yup, täpselt nii lame tüüp olengi.. :D asja palun loomulikult võtta siiski kerge huumorinoodiga. Aga valdav tunne on olnud, et.. jah, kõik saab korda, üks kõik, mis lahenduse elu meile ka ei tooks.
Siiski. Ma ei saa antud hetkel üle süümepiinadest. Olles third person situatsioonis, mis viis teise kolmanda inimese kannatusteni.. Ma ei tea, kas ma peaks või ei peaks endki süüdi tundma, teades, et intensiivsema sekkumise korral oleks ehk võinud asjad teistmoodi minna. Mina otsustasin alla anda, samas kui tema otsustas tegutseda.. igal juhul.. on mul väga kahju..
Tutiaktus oli ka juba ära, olengi ametlikult eksamiterrori küüsis vaevlev abiturient. Mitteametlikult on aga ikka veel jumala suva. Aga kui välja jätta kerge pohmell ja magamatus, siis oli aktus täitsa vahva. 11. klass oli ikka veidi pingutanud oma popurrii laulutekstidega. Ja hämmastavalt veider oli istuda kogu gümnaasiumi silme all ja kuulata endale suunatud kõnesid. Kogu õppeaasta möödub lõpetamise tähe all ja ometigi suudab sellesse rolli sattumine üllatada. :)
Aktusele eelnes. Võitlus veinijumalaga, võib vist nii öelda. Ma pole ammu sellist tsirkust ühegi veini avamisel näinud. Et kõigepealt pärast pikka üritamist sa annad alla ja lähed ostad üldse uue veini. Ja kui pärast esimese lõpetamist teine ikkagi lahti ei tule, siis sa veedad veel hea tunnikese üritades korki kordamööda sisse lükata ja välja tõmmata ja finaalis lihtsalt lüüakse haamriga pudeli kael katki.. xD Ja kurat, oleks see vein siis vähemalt kõike seda vaeva väärt olnud, aga ei.. kuid õhtu oli sellest hoolimata imearmas. Ma armastan neid hetki, mil Sa ütled asju, millest ma julgen välja lugeda.. neid kolme kurikuulsat sõna.. hetki, mil ma avastan, et me räägime juba pikemat aega tulevikust kindlas kõneviisis.. Need momendid kinnitavad mulle just seda üht asja, milleni ma oma pika mõttetöö tulemuseni jõudsin.. no matter what the future will bring, there's always a secret place for you..
ja kuna mul on ilmselgelt väga sucker hetk, siis kummitab mind just nimelt see laul.. see mõte.. everything's gonna be alright..
Yup, täpselt nii lame tüüp olengi.. :D asja palun loomulikult võtta siiski kerge huumorinoodiga. Aga valdav tunne on olnud, et.. jah, kõik saab korda, üks kõik, mis lahenduse elu meile ka ei tooks.
Siiski. Ma ei saa antud hetkel üle süümepiinadest. Olles third person situatsioonis, mis viis teise kolmanda inimese kannatusteni.. Ma ei tea, kas ma peaks või ei peaks endki süüdi tundma, teades, et intensiivsema sekkumise korral oleks ehk võinud asjad teistmoodi minna. Mina otsustasin alla anda, samas kui tema otsustas tegutseda.. igal juhul.. on mul väga kahju..
4 comments:
veiniga seoses tuli meelde, kuidas ka kunagi kuidagi lahti ei saanud. a siis võtsin kotist nt ripsmetuši, see korgile ja mingi saapa või asjandusega seni tagusime kuni lükkas korgi pudelisse:P
no pmst me üritasime sama.. ta pani mingi julla korgi peale ja siis hakkas haamriga selle peal taguma et kork sisse läheks.. aga no läks pudelikael.. aga põhiline on see et veini saime kätte. :D
Sellega seoses tuli meelde kuidas mari haamriga pudelit avas, pihtas põhjas ütleks
tead, mis on creepy..ma tegin su blogi lahti ja siis raadiost tuli just selle sama laulu sama koht, mis sul pealkirjaks on "no one can get in the way.."
Post a Comment